Vahepeal ma masenduses madratsil laman Sest ma raban, aga tulemus on alati sama Mu õlgadel on koorem, a tühjad on mu taskud Maast leitud prahiga ma kütan oma ahju Raha pole ja emaga ma selle pärast riidlen Seljas on mul oma vanema venna vanad riided Mul on tige iseloom, sest mu minapilt on pooleks Täpselt nagu ka mu jope sisevooder Olen pandimaja taga, vangi minna ei taha Aga müün ikka pihta pandud kalliskivid maha Kas see minu elu või siis faking draamateater? See selgub õige peatselt nii et küll te teada saate A miks üldse vaidlema ma klounidega pean? Hakata ma tahan juba showsid tegema Ma ei jõua enam ja ma vajan euri tegelt ka Aga esialgu pean ma veel nõusid pesema Kõik kurdavad, a mul on ka mured Keset ööd üksinda, und aga pole Tulgu mis tuleb, sest enne kui suren Enam tulevik ei tundugi tume! Kõik kurdavad, a mul on ka mured Keset ööd üksinda, und aga pole Tulgu mis tuleb, sest enne kui suren Enam tulevik ei tundugi tume! Õppetunde on elu piisavalt mul andnud Et teada et iga lõpp tõotab hiilgavamat algust Käed püksitaskus astun maailmale üksi vastu Hoides pea püsti ei peata mind ükski raskus Olen lookleval teel oma seljakotiga Ei tea mis ootamas ees, ma vaatan kaugelt binokliga Et kus ööbida, pean iga õhtu röövima Et täita oma kõhtu sooja õhtusöögiga See räpivärk on mu ainus vaimne teraapia Kas mu viimane eluaasta või saan eluaegsa Lõpetada võinuksin kui kuradi vare Kuid olen tugevam ja targem kui kunagi varem Sest mured võivad süveneda ning ka suureneda pinged Linnud me kohal teha kurjakuulutavalt ringe Aga üks on kindel, seni kui muusikas on kirge Me ei peagi mõistma, aga see puudutab me hinge! Kõik kurdavad, a mul on ka mured Keset ööd üksinda, und aga pole Tulgu mis tuleb, sest enne kui suren Enam tulevik ei tundugi tume! Kõik kurdavad, a mul on ka mured Keset ööd üksinda, und aga pole Tulgu mis tuleb, sest enne kui suren Enam tulevik ei tundugi tume! Tehes alguse ei saa ma enam pidama mees Sest elu pole roheline nagu idamaa tee Ei tea mida ma teen ja kindlalt viga saan veel Ning ilu kaob kui päiksekiired sinavalt veelt Vaevu kasvatatud isata peres Kus relv on iga visatav ese, sa võid mind vihata Aga tegelt on mul teile siin lisada veel Et Emajõe võlgnete te mu pisaratele Te ei tea midagi mida ma olen pidand elama läbi Polnud kedagi kes minus midagi enamat nägi Ma tahan mujale, aga kuhu? Suva see Jalge all lumesulaveed, olen juba teel Sest kui mitte kohe siis ütle kuna veel? Aga igaüks teab ise mida oma eluga teeb Ja mina teen seda millest unistand olen Olen kõigele tänulik ja kahetsusi mul pole! Kõik kurdavad, a mul on ka mured Keset ööd üksinda, und aga pole Tulgu mis tuleb, sest enne kui suren Enam tulevik ei tundugi tume! Kõik kurdavad, a mul on ka mured Keset ööd üksinda, und aga pole Tulgu mis tuleb, sest enne kui suren Enam tulevik ei tundugi tume!