Äikesepilvede all kõuemürina taustal Kostis võimas lahinguhääl Maapind verest imbund juba kaugel laukal Need me esiisad veresulased Nad võitlesid me maa ja kodude eest Et saaks puhtaks vale usu hing Nii nad läksid kuis mitu tuhat meest Ei surma kartnud nende hundirind Vikatitest tehtud mõõgad Veel viimsest terasest sai taotud relv Teravad kui hundi hambad Oooooooooooo... Nende hinged polnud loodud alla andma Reeturlikkus sai julmalt tasutud Nemad ka manasid tuld ja tõrva taevast alla Võõra usk selle kõrval kasutu Nii nad võitlesid hambad ristis mõõgad käes Ei langenud põlvili vaenlase ees Raiusid kuis näljas hundikari Sest ühes hundis elab üheksa meest Tulnud võõrad lihtsalt et haridust meil anda Kuid valede jumalate eest me omas veres põlvili Pidime orja-iket kandma Ei reeda me maad ei vanemaid Ei põlist usku ei paganaid Vaid hoiame iidseid hiite aegu Ohvrikive ja kiviaedu Las elavad hiied las elavad kivid Las nad elada äikeses Hoiame hunte hoiame metsi Nad osa meie veresulastest Terasest hinged, terasest mehed Julgete huntide väed Hinges musta ja palju tööd Rakused jalad ja rakus on käed