Ses mõõgas on mu isa äng, Raevus ta tagus seda mõõka, Ta pani üheksa hunti valvama seda, Et hoiaks seda töö ja jõuga. Kaitseksin kodu ja vanemaid, Põlispõlde, järeltulijaid, Et ei langeks vaenlase ees põlvili, Ja et ma tunneks, terases mu tuli! Terases mu tuli Selles mõõgas on mu isa hing, Ema iseloom nii kuri, Seda valvasid üheksa hunti; Temas lõõmab minu terase, minu terase tuli! Sügisel kord tuleb aeg, Kus taevas paistab verekarva, Tuuled on toonud äikesepilved. Tormiga mul tuleb minna sõtta. Mind ei kohuta torm, mind ei puhu tuuled, Mu hing ei ole õitsev kevad; Mul on hambad ristis, mul on verised huuled, Mul on mõõk, mis lõikab terast! Mõõk, mis lõikab terast Selles mõõgas on mu isa hing, Ema iseloom nii kuri, Seda valvasid üheksa hunti; Temas lõõmab minu terase, minu terase tuli! See On minu terase tuli, On minu lõputu raev Ja minu terase tuli! Ja minu terase tuli! See On minu terase tuli, Ja minu lõputu raev Ja minu vägevad hundid! Ja minu vägevad hundid! Mu isa tagus terast kolm ööpäeva, Teised naersid tema annet, Kuid pärast olin ainus kes seisis oma mõõgal Ja olin pidan'd oma vannet. Oma vannet Selles mõõgas on mu isa hing, Ema iseloom nii kuri, Seda valvasid üheksa hunti; Temas lõõmab minu terase, minu terase tuli! Minu terase tuli Minu terase tuli Minu terase Tuli