Klaveritoas on vaikne Ja juba on kustunud küünlad Õhtuseid päikselaike Uimased kärbsed püüdvad Otsides tänase algust Öösel ikka veel und Ja keegi ei aja neid ära Ruum on lõpmatult kurb Klaveritoas on vaikne Ka hommik ei ärata üles Kardina vahel päike Ja raamat on langend sülest Otsides tänase algust Koidik ei peleta und Keegi ei tulegi enam Ja ruum on lõpmatult kurb Istun vaikselt ja tasa Ja käed on ristatud süles Ära minna ei taha Ja keegi ei ärata üles Istun vaikselt ja tasa Ja käed on ristatud süles Ära minna ei taha Ja keegi ei ärata üles