Ja juba ammu on süüdatud laternad öös, Ma istun pargis, sõpradeks tuttavad puud. Veel ümberringi on vaikus ja tähtedevöö, Mind kutsub taevasse, taevasse kollane kuu. Ma tean, et kusagil nutavad lapsed, mu õed On seismas tänavanurkadel, pakkumas end, Kuid minu jaoks on peatunud kellad ja jõed Ja algab taevasse, taevasse viimane lend. Ja juba ammu on süüdatud laternad öös, Ma istun pargis, sõpradeks tuttavad puud. Veel ümberringi on vaikus ja tähtedevöö, Mind kutsub taevasse, taevasse kollane kuu.