Tänavail kõnnid.Sind tervitab Kuu Nagu seltsimees, ammune tuttav. Priiusetunne veab naerule suu. Seda teistega jagama ruttad. Võitluslaul, tütarlaps, naeratav suu Muudab kergemaks su jalaastu. Mitte sirp-haamer vaid surnupealuu Sulle lipu pealt naeratab vastu. Raekoja platsil nüüd keerutab tuul Üles tolmu ja paberilehti Sealt tuled sina, lai naeratus suul, Loobid raha, mis enam ei kehti. Nüüd on anarhia ENSV-s. Tõttad heiskama Hermanni tippu Tühjas ning kõledas Toompea palees Seda põhjatult mustavat lippu. Korda on saatnud ju nüüd ka armees Selle kaos, mida jõud pole suutnud, Ning see anrhia ENSV-s On me ajaloo mõttetuks muutnud.