Ma istun kolde ees ja See on siiski tõik, Et olen tühjas lossis. Lahkunud on kõik. Mul ainsaks kaaslaseks on ronk. Mul pisut õudne näib see Nurgas kõrguv kapp. See kapp on täis kassette. Koldel mängib makk. Mul ainsaks kaaslaseks on ronk... Ei kuule, kuidas kivi Vahel laulab kilk. Ma olen rahulik, mul Püsib tema pilk. Mul ainsaks kaaslaseks on ronk. Näe, klantsib tulekumas Seinal rippuv maal. Ei sellest hubasemaks Muutu kõle saal. Mul ainsaks kaaslaseks on ronk. Ma tõstan halu tulle. Halust tilgub vaik. Ei muutu valgemaks see üksildane paik. Mul ainsaks kaaslaseks on ronk. Nüüd enam sepikojas Vasarad ei löö. Ma pole päris kindel, Lõpeb kord see öö. Mul ainsaks kaaslaseks on ronk.