Seljataha jäid hallid päevad. Nüüd liblikad kõhus lendavad. Ümberringi on nii palju kaunist. Imelised ajad ootavad. Hetkes elama peab, nii värvid särama sead. Uutel kõrgustel ma vabalt hingata saan. Ma elan päev korraga Ei tea, kuhu tuul mind viib. Enam ei jää ootama: on maailm ja taevas ja mina olen vaba lind. Ma elan päev korraga. Enam ei jää ootama. Kuhu seekord viivad uued tuuled? Olen valmis, hing on vaba, muu ei loe. Mere hellitavat häält ma kuulen. Päikse puudutus on nii soe. Mere soolane briis mind lendama viib. Uutel kõrdustel ma vabalt hingata saan.