Muuseas: ma armastan sind Mu akna all laiub künklik maastik Maakera suurima männimetsaga Tihti nähakse seal sind paljasjalgsena Läbi lume tuiskamas Sume naeratus näol põsed õhetamas Ja siis veel see kirju sitskleit mis laseb Aimata su kauneid rindu Muuseas: ma armastan sind Kui sa saja kilomeerti kaugusel Hullupööra jooksed lumisest künkast alla Paljaste päkkade patsudes Kui sa nõnda jooksed minu poole Kuulen ma juba saja kilomeetri takka Su ajuripatsi tilisemist Ning tohutu täiskuu kallab sellele tilinale Oma jääkülma intrigeerivat hõbedat Aga võib-olla armastan hoopis kedagi teist üle kõige armastan siiski su puhaste rikkumata Pöidade jälgi lumel Hommikul panen suusad alla Ja sõidan pikki su jälgi sadu ja sadu kilomeetreid Nuusutades iga su varbaauku lumes Söömata, joomata Suusatades ja nuusutades Kuni polaarpäev saab otsa Sina aga istud kogu selle aja Mu tühja toa põrandal ja Nuuksud nagu haige mäger