Maa ja mets ja ilus ilm Pilved taeva süles Piklik särav järvesilm Vaatab otse üles Vaatab ja ei pilguta Oma ainsat silma Nagu kardaks jääda ta Kaunist vaatest ilma Üldsegi ei paista veel Et tal hakkaks igav Tal on ikka rõõmus meel Ja see meel on sügav Kui kord jälle sajab lund Jääga silma suleb Ega muud kui talveund Magada siis tuleb