Lume sisse vean ma saapaga su nime Siin ei ole lund, kuid unistada võib Ja kui tulebki, see pole imeline Sa mu ellu hetki imelisi tõid Öösel ärkasin ma hõõguvana üles Tead, sind polnud kõrval, üksik oli olla Kui ma uinusin, siis küünal laual põles Küünlaleegi kaudu sinu juurde tulla Uhud mõtetes mu kaldaäärseid kive Sa mu meri oled, mina sinu liiv Näpuotstes tunnen soojust, olen pime Kaugelt igavikuna võib näida viiv