Meenutan päevi mis minevikus olnud
Seal hetki milles elaks veel ja veel
Kui kuumalained suves ja lumehanged talves
Mõte liigub nendel radadel
Vaatan ma eilset et mõistatada homset
Küsimustel vastust otsida
Kas tulevik on tume või õnn me õue tuleb
Peegli seest pead ennast üles otsima
Naeratan kui pilvede piir
Veab varje päikese ees
Äikest on täis õhk, tulgu vihm
Ilma mured täna mind ei tülita
Ei peida ei lase langeda tuju
Ka halval ajal kell käib edasi
Ka vihmas hing on helisemas sees
Sädeled kui märjalt kõnnid sedasi
Vihmasadu läbi ja lapergused lombid
Peegeldavad sulle tagasi
Hüppad neist üle või kõnnid lihtsalt läbi
Peamine et lähed edasi
Teadmata ära mu elu riskikäike
Olen enesele loonud oma tee
Mida olen proovind ja kellest olen hoolind
Näen lehti oma mõttealbumis
Naeratan kui pilvede piir
Veab varje päikese ees
Äikest on täis õhk, tulgu vihm
Ilma mured täna mind ei tülita
Ei peida ei lase langeda tuju
Ka halval ajal kell käib edasi
Ka vihmas hing on helisemas sees
Sädeled kui märjalt kõnnid sedasi
Öö varje kaotab ja tumeduse laotab
Tunde loen mis koidikuni jäänud
Tähed taevas loendan nende vahel lendan
Kuskil saja juures jälle segi läen
Koidiku kiirtes on kuldne mu nägu
Vaatan silma oma tulevasele
Päevale nii öelda ja öödele nii mõelda
Päikene on vihmapiisa sees
Naeratan kui pilvede piir
Veab varje päikese ees
Äikest on täis õhk, tulgu vihm
Ilma mured täna mind ei tülita
Ei peida ei lase langeda tuju
Ka halval ajal kell käib edasi
Ka vihmas hing on helisemas sees
Sädeled kui märjalt kõnnid sedasi