Vihma ulatub taevast maani Kusagil kaugel on sajuta päev Hetk enne loojumist pilvede vahelt Laiali pudeneb päikesekiir Kas sa tuled, kui ma ütlen, et lähme? Kas sa jääd, kui on sõnatu öö? Kas sa oled, kui me unenäos käime Minu kõrval sellel kaduval teel? Hetkeks on valge ja pilk rändab ringi Hetkeks on selge, hiljem aimata võib Viivuks on teisiti maailm me ümber Viivuks näen teed, mida mööda ma läen Kas sa tuled, kui ma ütlen, et lähme? Kas sa jääd, kui on sõnatu öö? Kas sa oled, kui me unenäos käime Minu kõrval sellel kaduval teel? Kas lähen vaid siis, kui ei tea, mis mind ootab? Kas teades ehk muuta saan midagi veel? Taevas veel helendab loojuvas lõõsas Hoian ma mälestust valgusest ees Kas sa tuled, kui ma ütlen, et lähme? Kas sa jääd, kui on sõnatu öö? Kas sa oled, kui me unenäos käime Minu kõrval sellel kaduval teel?