Sa paotad ust, siis kui õhtu on käes Ja küsid - kas veidi võid jääda Seejärel tunnile järgnev tund sõnatuna mööda läeb Ma saladust endale pean Kuid sa tead Miks aina otsib su pihku mu pihk? Ükssama siht on meie mõtteil Miks aina pageb mu pilgu eest kuhugi su lahke pilk? Mu saladust niigi sa tead Nõnda hea on olemas olla Sõnu öelda asjata näib Meil on soe, sest hinged on valla Kuigi kamber kütmata jäi Kas miskit lausub su naeratav suu? See paotub vaid õrnemaks ohkeks Kuid sellest piisab kõik siin toas viivuks on nii hõõguvkuum Ei saladust reetma ma pea Nõnda hea on olemas olla Sõnu öelda asjata näib Meil on soe, sest hinged on valla Kuigi kamber kütmata jäi