Sa oled mägi, mina veerev lumi Sa oled laulev laine, mina vaht Sa oled valvamine, mina uni Ma olen leek ja sina toitev tahk Tark vaikus oled, mina kõmav kõne Hell luule oled, mina jõhker tuul Aeg-ajalt tulen ma ja haaran mõne Neist viljadest, mis küpsenud su puul Sa tead, mis loomulik on, ja ei kaeba Sa oled tiib ja mina olen lend Sel lakkamatul sööstul läbi taeva Me sulgi tähtedeks on pudenend Kes sind on näinud, see on palju näinud Vist oleks õigem öelda - näinud kõik Kes sinus käinud, on nii kaugel käinud Kui inimmõte üldse käia võib Sa oled jõgi, mina olen kaldad Sa sigined ürgelamuste soost Kui saabub hetk, mil seisma jääda maldad Pean mina kohe varisema koost Sa oled ese, mina sinu vari Ma olen vaev ja sina oled troost Sind ahistan ma, oma kaitsjatari Kaks sõna hääbumatust muinasloost...