Üks samm vaid meid lahutab. See mõte mind see ei lohuta, Tunne, mis ei mahu minu sisse veel. Su pilk mind veel põletab. Endale ei valeta: Tean, et oled minu hallutsinogeen. Sa toidad veel mu maailma. Tundub just sel hetkel kaotab süütuse mu meel Ja tahan veel. Öine linn sinu näoga vaatab mind. Ümber sõrme keera mind. Veel üks ring. Magusalt see piinab. Tean ei tohiks tulla siia. Öine linn sinu näoga vaatab mind. Ümber sõrme keera mind. Veel üks ring. Magusalt see piinab. Tean ei tohiks tulla siia. Mind ümber sõrme keera. Mind ümber sõrme keera. Ei saa selles linnas ma täna ära kaduda, ümber nurga põgenen su varju eest. Ette sind ma kujutan unistan ja komistan Tean, et oled minu hallutsinogeen Sa toidad veel mu maailma. Tundub just sel hetkel kaotab süütuse mu meel Ja tahan veel. Öine linn sinu näoga vaatab mind. Ümber sõrme keera mind. Veel üks ring. Magusalt see piinab. Tean, ei tohiks tulla siia. Öine linn sinu näoga vaatab mind. Ümber sõrme keera mind. Veel üks ring. Magusalt see piinab. Tean, ei tohiks tulla siia.