Jume tume nagu kesköös, sünge ja udune
Kesksuvel läbilõikeid aastatest teen
Ära käinud põhjas, seal on sompus ja hägune,
Muld tundub kerge, kuid vara oleks hääbuda veel
Sest nüüd ma räägin, maailm paneb tähele,
Paljajalu õunaaias, miiniväli, tähelend
Ja distsipliinid kogunevad, kurvad üksik-koduemad
Helista kui läheneb - hommik mida häbened
Hundikarjas paljas lammas maha murrab süsisid,
Jaht käib, prahtpäid, ärtusid kui tuvisid
Hõljutan kui vaip mis lendab,
Kolmas päev on päev, mil maha maetud laip tõuseb ülesse
Ja vaatab iseennast
Selline legend on, by the way ma oskan räppida
Vili mis on keelatud ma sündind seda näppima
Tervitan neid usse, kes end peavad mu sõbraks
See on mu teine tulemine, sa alles ajad omal kõvaks
Sa oled mul teine, teisel käel
Teine mina, teine hääl
Teine tulek, teine päev
Sa oled mul teine, teisel käel
Teine mina, teine hääl
Teine tulek, teine päev
Ma olen üks neist, kes hinni hoidnud pükstest,
Sellest ajast kui Eesti räpparid respektisid veel üksteist
Sellest ajast kui mulle anti mu nimi,
Kui Telliskivi tänaval liikusid veel telliskivid
Maha joonistatud on piirid,
Enne kui mul olid võidud, olid mul viigid
Enne kui mul olid viigid, olid mul trukid,
Enne kui mul olid sõrmused, olid mul nukid
Enne kui ma Atlandit ületasin iga aasta,
Aga polnud võimalust võtta sind kaasa,
Need ajad on ümber, kuula hoolikalt jünger,
Kõik mis vajaksin on kaunid naised,
Kergelt tulnud raha
Paberi ja pliiatsiga pahandan ma publikut
Jälle leiutan ma ratast
Võidetud on tuulikud, plahvatuslikult,
Sest "Võit" andis bensu ja "Kõik" andis tikud
Sa oled mul teine, teisel käel
Teine mina, teine hääl
Teine tulek, teine päev
Sa oled mul teine, teisel käel
Teine mina, teine hääl
Teine tulek, teine päev
Sa oled mul teine, teisel käel
Teine mina, teine hääl
Teine tulek, teine päev
Sa oled mul teine, teisel käel
Teine mina, teine hääl
Teine tulek, teine päev