Võtsin ette endal käigu minna avastama linna
Oleks pidanud nägema turisti, kes unistas suurest lõunast
Kuid oma õnne teades, läks ikka nii nagu pidi
Iroonilisel kombel leidis Aadama Eeva suurest õunast
Meil oli külm, kuid su silmad olid soojad
Käpikute silmalaud soojana su silmapraod
Hoidsid, kui maailm me ümber järsku silenes
Värisesid iirised, kõrvakile pinises
Naised kuuluvad maailmale,
Kuid see päev tundus nagu hõljuksime kuul,
Lähme sinna, kus on väike vein ja Lil' Wayne, puhtad linad, pikk öö ja naeratus suul
Iga kord kui kell lööb, lööb mu süda
Iga kord kui süda lööb, meenutan ma ööd
Mida soovisin, kui kell lõi 11: 11
Ööd, mil leidsime me üksteist
(Lood on nagu punane laps, et kõik, mida tunned on praks. Lood on nagu punane laps, et siis kui teinegi näeb, mida kuskil pole, ei saa jääda endiseks hebetki enam kogu maailmast.)
Pühendan selle pisikese pausi jalajälgedele lumes,
Aurule su aknal, kuhu joonistasid südame
Ja sõrmega, mis värises, kui halba nägid unes
Huultele, mida puresid, kui olid mures
Sa nägid seda pilti hoopis suuremalt
Suuremalt, kui suvi, kus soovisin sind suudelda
Sel külmal talvel saab elu minna ainult paremaks
Sest me ei saa läbi nagu mu bioloogilised vanemad
Ja see teeb kõrvadele haiget
Sõnad, mis hetk tagasi nii tugevad, järsku nagu lained
Pihta on saand, segamini aga kainelt
Uhkus on kadunud, kadunud suhkrult on magusus
Kui valge teki all mu kõrval välgutas ta kannikat,
Keerasin rahus selja ma ja tinderdasin Annikat
(Mis mul fucking viga on?) Seda näitab aeg kuid selle silmaveega võimalik on täita kaev
Iga kord kui kell lööb, lööb mu süda
Iga kord kui süda lööb, meenutan ma ööd
Mida soovisin, kui kell lõi 11: 11
Ööd, mil leidsime me üksteist
Iga kord kui kell lööb, lööb mu süda
Iga kord kui süda lööb, meenutan ma ööd
Mida soovisin, kui kell lõi 11: 11
Ööd, mil leidsime me üksteist