Ärkasin keset ööd ma topeltvoodis kuhu kahekesi tulime
Kõik ta asjad olid alles, kaasa võtnud ta vaid mullivee
Kardinate vahelt näha oli Lasnamäele suunduvate masinate tuled
Saun oli tuline
Välisukse kaardid mõlemad seal kuhu nad jätsin
Tuppa tellitud toitu poldud puudutatud
Avasin akna et hingata
Sest tuppa merevaatega ta ei kavatsenud enam naaseda
Ma ei teadnud enam mida peaksin tundma
Kas tähendas see lõppu äkki nägin vaid und ma
Jääb loota ainult, et kedagi keda plaanisin ma kosida
Enne lahkumist mu kõrvu sosistas
Maga lapsuke maga
Padjal hoia enda pea
Loodan et näed unenägusi head
Mind meenutama jäägu need read
Maga lapsuke aga
Ühte sa teadma pead
Armastasin lõpuni sind et sa teaks
Kuid lõpus lahkuma pean
Heidsin ruttu riided selga
Saapapaelad lahtised
Kuna lahkumisest möödas ilmselt vähe kas ta tahtis, et
Järgneksin ja kui siis kuhu
Süda valutab, tuul puhub
Kuid ei puhu ära meie lapse valu
Enam ta, kuidas saan ma endaga nii edasi elada
Käitunud elu jooksul olen nagu loom
Elajas kes pani ennast ise lukutaha elama
Kui lõppeks see öö siis vannun, et ei enam ma
Proovi olla keegi teine, ausõna ma
Hoiaksin sind nagu suhkrusaia, on see võimalik
Vastuse ma tuulelt sain
Maga lapsuke maga
Padjal hoia enda pea
Loodan et näed unenägusi head
Mind meenutama jäägu need read
Maga lapsuke aga
Ühte sa teadma pead
Armastasin lõpuni sind et sa teaks
Kuid lõpus lahkuma pean
Jäljed viisid randa, olid rasked nagu oleks ta lasknud ennast kanda
Kassida läbi Kadrioru
Külm tõmmanud läbi lihast ja luudest
Kaotasin ta jäljed alleel Russalka juures
Koerana tundsin ta lõhna eritumas puudest
Üle autotee komistasin karjudes ta nime enda huultelt
Nägin siluetti Tallinna lahel
Naissaare ja Katariina kai vahel
Ära mine kaugemale, oled juba põlvini vees
Sa külmetad, jääd haigeks, tule ma teen sulle teed
Teen kõik mis tegematta jäi
Ja kõik liigne mis tehtud olen saanud vastu päid, juba piisavalt
Pole olnud sinuga kunagi niisama
Vaid ikka lõpuni lõpuni
Kuidas ma muidu õpingi, kui mitte läbi vigade
Nagu iga mees, olen olnud hoos
Praegugi kisub sinu järel tundmatusse
Tühjusesse tõmbab teadmine, et täna ongi öö
Mil saame olla, lõpuni lõpuni koos
Lõpuni lõpuni koos