Veel ennegi olen siit veskile läind,
Vankri peal rukis ja kaer.
Meeles mõlkumas eilne akordionimäng
Ja naabrineidude naer.
Kuid tagasiteel üks oma küla mees
Tuli vastu ja hoiatas mind:
"Su ema ja vend on Siberi teel,
Kodus püssimehed ootamas sind."
Mine koju mu hobuke hea,
Küll sina tead teed
üle külmunud maa.
Mind nad kätte ei saa!
Mine koju mu hobuke hea,
Veel viimast kord tangu
Sa Kangrule vea.
Kas kokku veel saame, ei tea.
Üleöö on kodutalust saanud meile lõks,
Hoidke eemale vennad ja õed!
Kas igaveseks kinni on meile kodu uks
Või loevad kord meiegi tõed?
Kas siin kunagi veel hüüab lõõts ja kitarr,
Kas talgutel lauldakse veel?
Või algabki aeg mis on kõle ja karm
Ja rohtu kasvab kallis kodutee?
Mine koju mu hobuke hea,
Küll sina tead teed
üle külmunud maa.
Mind nad kätte ei saa!
Mine koju mu hobuke hea,
Veel viimast kord tangu
Sa Kangrule vea.
Kas kokku veel saame, ei tea.
Mine koju mu hobuke hea,
Küll sina tead teed
üle külmunud maa.
Mind nad kätte ei saa!
Siin on ju mu lapsepõlvemaa,
Rabatagused talud ja salud ja laas.
Mind nad kätte ei saa!
Mind nad kätte ei saa!
Mind nad kätte ei saa!
Mind nad kätte ei saa!
Mind nad kätte ei saa!