Kas mäletad see 85? Me armastus meid linnaparki viis Ja äkki ühest avatud aknast siis Kostis see viis: See laul on nendele, kes iialgi ei kaeba, Et üksindus neil võtab hinge seest. See laul on kõigile, kes igatsust ja vaeva On elanud ja joonud silmaveest. See maailm, mis on sinust väljaspool, Seest tühi on täis üksikuid, Kel ununend, mis hellitus ja hool, Nutt täitmas hinge tühikuid. Kel üldse pole kuhugile minna, Kelt eal ei küsi keegi: "kuidas läheb sul?", Kes üksi hulgub mööda tühja linna, Et mitte minna koju, kus on vaikus nõnda hull. See laul on nendele, kes iialgi ei kaeba, Et üksindus neil võtab hinge seest. See laul on kõigile, kes igatsust ja vaeva On elanud ja joonud silmaveest. Kui mõni aval süda hoiab elus sind, Siis hoia tedagi ja hästi hellasti, Sest süda habras on kui väike laululind, On õrnem veel su hingekellastki. Ta laul on vaibund, vaikuski on kadund, Kõik möödub pöördumata iial tagasi, Truu kaaslanegi rändab võõraid radu, Ta lahkus siis kui sina magasid. See laul on nendele, kes iialgi ei kaeba, Et üksindus neil võtab hinge seest,. See laul on kõigile, kes igatsust ja vaeva On elanud ja joonud silmaveest. See laul on kõigile, kes iialgi ei kaeba, Kui üksindus ka võtab hinge seest. See laul on kõigile kes igatsust ja vaeva On elanud ja joonud silmaveest. Kas mäletad see 85? Me armastus meid linnaparki viis Ja äkki ühest avatud aknast siis Kostis see viis...