Üle elu maantee kummub helkiv taevavõlv Oma enda varju saatel astub inimpõlv Oma musta varju saatel inimesed teel Kuskil kaugel lõpeb maantee päike, kumab veel Ühed teelised nii vapralt käivad käsikäes Teistel, aga külma kartvalt käed on kinnastes Mehi muretuid seal longib käed neil taskutes Veel on keegi kellel hoopis käed käeraudades Oma musta varju saatel, on inimesed teel Kuskil kaugel lõpeb maantee, aga päike see Kumab veel Jalga tõstma jala ette sunnib elunälg Pilksab vahel üle maantee musta kassi selg Saatusel on kasse musti küllalt varuks veel See ei peata inimlapsi pikal eluteel Oma musta varju saatel, on inimesed teel Kuskil kaugel lõpeb maantee, aga päike see Kumab veel Nii nad lähevad ühes suunas orvuga on orb Lõbusaga koos on lõbus, kurvaga on kurb Pilvedki on taevavõlvil hulgakesi koos Keegi üksinda vaid kõnnib käed käeraudades Oma musta varju saatel, on inimesed teel Kuskil kaugel lõpeb maantee, aga päike see Oma musta varju saatel, on inimesed teel Kuskil kaugel lõpeb maantee, aga päike see Kumab veel