Kõik on juba kord öeldud, kusagil siin või seal.
Kusagil unes või ilmsi, valjult või paberi peal.
Kõik on juba kord tehtud, ühel või teisel moel.
Kusagil ammugi nähtud, ilmub taas aegade toel.
Aga ometi otsime, hulbime. Mismoodi kõik olema peaks?
Ja teiste tõdesid tõlgime, paneme pahaks või võtame heaks.
Ja vahel otsekui algusest me inimest looma peaks.
Ta sünnib hommikuvalguses, omaenese ilus ja veas.
Omaenese ilus ja veas.
Kõik siin meile on antud, mida kord küsisime.
Iha, kas sinagi taltud? Kui me kord väsime.
Sest kõike siin ilmas ei jaksa, kõike siin ilmas ei saa.
Haarata, teada ja katta, kõigile jaotada.
Ja nõnda me otsime, hulbime. Mismoodi kõik olema peaks?
Ja teiste tõdesid tõlgime, paneme pahaks või võtame heaks.
Ja vahel otsekui algusest me inimest looma peaks.
Ta sünnib hommikuvalguses, omaenese ilus ja veas.
Omaenese ilus ja veas
Ja alustab uut ringi ja kulutab kingi
Aga ometi otsime, hulbime. Mismoodi kõik olema peaks?
Ja teiste tõdesid tõlgime, paneme pahaks või võtame heaks.
Ja vahel otsekui algusest me inimest looma peaks.
Ta sünnib hommikuvalguses, omaenese ilus ja veas.
Omaenese ilus ja veas