Minister ei tea mu nime,
Kui ta üldse midagi teab.
Minister on tähtis, minister on pime,
Siuke ta olema peab.
Ja ta ei tea mu nime,
Ei huvita teda see veel,
Minister ei tea mu nime,
Ta ei tea mu nime.
Mu pea kohal süttivad tähed,
Mu jalge all põrmus on maa.
Mu varba vahel seisab üks väikene kindral,
Ja hüüab sealt: "Hurraa!"
Nad ei tea mu nime,
Nad pole näinudki mind,
Ka kindral ei tea mu nime,
Nad ei tea mu nime.
Lõhkumise praktika on loomise teooria,
Kõik algab jälle algusest peale.
Ärge sõda peljake, päris lõpp ei ole see,
Kõik algab jälle algusest peale.
Ärge mulle helistage, mind pole täna kodus.
Ma lukustasin ukse, läksin lahingut vaatama.
Mu nimetähed säravad nüüdsest tuumatalve udus.
Ja minister ja kindral neid enam teada ei saa.
See tuul, see vaikus, need värvid - see on ju ime.
Nii ilus on surm ja kaunis on katkutud maa.
Vaid kahju, et nad ei saagi teada mu nime.
Keegi enam mu nime teada ei saa,
Ei saa teada mu nime!
Mu nimi on Sõgenev Sõda,
Mu nimi on Näpistav Nälg,
Mu nimi on Sunnitud Surm,
Ma olen inimese tegevuse jälg.
Nad ei tea mu nime,
ükski sõjamees, ükski võimumees,
Nad keegi ei tea mu nime,
Neile keegi ei ütle seda.
Nad ei tea mu nime,
Ja kunagi teada ei saa,
Nad ei saagi teada mu nime.
Nad ei saagi teada mu nime.
Nad ei saagi teada mu nime.
Nad ei saagi teada mu nime.