Elas kord üks vana mees
Oma pojaga vaeses talus
Ühel päeval juhtus nii
Et ainuke hobu neil kadus
Kõik naabrid tundsid kaasa neil
"Teil elus küll ei vea!"
Mees mõtles veidi, vastas neil
Vangutades pead
Seda veel ei tea, seda veel ei tea
Kas on see halb või on see hea
Peagi naases hobune
Kuid üksi polnud ta
Kolm metsikut hobust
Oli toonud ta endaga
Kõik naabrid tundsid kadedust
"No küll teil alles veab!"
Mees mõtles veidi, vastas neil
Vangutades pead
Seda veel ei tea, seda veel ei tea
Kas on see halb või on see hea
Poeg hobuseid proovis treenida
Tema seljas ratsutas
Kuid õnnetult sadulast kukkudes
Oma jala murdis ta
Kõik naabrid tundis kaasa neil
"Teil elus üldse ei vea!"
Mees mõtles veidi, vastas neil
Vangutades pead
Seda veel ei tea, seda veel ei tea
Kas on see halb või on see hea
Peagi saabus sõda suur
Kuhu kutsuti kõik mehed
Aga poeg oma murtud jalaga
Sai tohtrilt haiguslehe
Kõik sõbrad olid kadedad
"No küll sul alles veab!"
Poeg mõtles veidi, vastas neil
Vangutades pead
Seda veel ei tea, seda veel ei tea
Kas on see halb või on see hea
Seda veel ei tea, seda veel ei tea
Kas on see halb või on see hea